Jagan retsepti ka teiega.

Enne alustasmist vaata üle oma köögikapid ning kontrolli kas sul on kõik olemas. Minul tihti juhtub, et ei ole ning planeeritud sidrunikoort minu küpsetistes ei ole.

• 1,5 dl mett
• 2 dl fariinsuhkrut
• 1 tl jahvatatud kaneeli
• 1 tl jahvatatud kardemoni
• 1 tl jahvatatud ingverit
• 1 tl jahvatatud nelki
• 1 sidruni koor
• 0,25 tl soola
• 250 g võid
• 2 muna
• 1 tl küpsetuspulbrit
• umbes 1dl jahvatatud mandleid
• 9 dl nisujahu

Sulata paksupõhjaga potis või pannil mesi ja fariinisuhkur, lisa kõik maitseained ja sidruni koor (võib riivitult aga võib ka tükkidena, viimasel juhul eemalda need peale keemist). Lase segul korraks keema tõusta. Tõsta seejärel tulelt ja aseta või sinna sulama. Kui või on sulanud ja segu jahtunud lisa sinna munad ja küpsetuspulbriga segatud jahu ning lõpuks jahvatatud mandlid. Sega väga kaua ja hoolega. Lõpuks pane taigen toidukilesse ja aseta jahedasse või külmkappi vähemalt ööpäevaks.

Täna asusin siis küpsetama. Meega tainas oli muredam ning mida rohkem ma rullisin ehk mida soojemaks tainas läks seda kleepuvamaks ka ning oli kogu aeg taignarullil küljes.

Piparkooke küpsetasin 200 kraadi juures 8-10 minutit, mulle väga krõbedad ei meeldi, pigem pehme poolsed ning glasuuri ma ei armasta seega hea ja looduslähedane on piparkoogid enne ahju panemist munavalgega üle pintseldada ning siis soovi kohaselt erinevaid seemneid või pähklipuru peale raputada. Mandlilaaste võib ka aga siis pead sellega arvestama, et need lähevad ahjus kergelt kõrbema ning pane neid pigem õhemate peale mis vähem küpsetamist vajavad.

Aga mõnus on see piparkookide tegemine küll. Juba teist õhtut korter head lõhna täis.

P.S Taignas võid vürtsid asendada ka piparkoogimaitseainega.

Seekord siis meega. Kuid kuna mul on kodus olemas ka tume suhkrusiirup siis katsetan mingi hetk ka sellega ära aga eks mind hoiab oma esimese retsepti juures traditsioonid. Täna uurisin siis mis on suhkru ja suhkrusiirupi vahe ning loetud jutt pani mind küll mõtlema selle peale, et peaks siirupit rohkem kasutama.

Väljavõte Toidutarest

Siirupi ja suhkru erinevused.

Siirupis leiduv puuviljasuhkur ehk fruktoos annab küpsetistes oluliselt parema tulemuse kui sahharoos ehk tavaline suhkur ja seepärast soovitatavadki paljud autorid oma retseptides asendada osa suhkrut siirupiga. Siirupis leiduv puuviljasuhkur annab koogi pinnale ilusa pruuni värvuse, muudab koogi sisu õrnemaks ja niiskemaks, kooriku aga pehmemaks ja muredamaks. Vahustatud muna sisaldavates taignates aitab siirupi viskoossus õhumullikesi taignas kinni pidada, mistõttu on siirupiga valmistatud taigen õhulisem kui tavalise suhkru kasutamise puhul. Kui te aga küsite, miks siis mitte puuviljasuhkrut kasutada, siis oleks vastus järgmine: kui puuviljasuhkrut ongi mõne poe terviseosakonnas müügil, siis peletab igasuguse huvi selle suhkru vastu väga kõrge hind.

http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=155

Esimene jõulupostitus saab sel aastal nüüd punkti. Annan teada kui kolmanda taigna ka ära proovin.

Kallim sain 1.oktoobril aastakese vanemaks ja sellise sündmuse puhul peab ikka kooki tegema ja head kooki! Kuna Koolibri kirjastus kinkis samal nädalal mulle nende 20-ndaks juubliks välja antud “Koolibri koogiraamatu” siis otsustasin sealt valida midagist. Pildid on ilusd ning suu hakkas enamuse peale vett jooksma. Raamatul ise ei ole kirjastusega muud pistmist, kui nimi ja see, et nemad on selle eesti keeles välja andnud ehk siis tõlgitud inglise keelest. Raamatu autoriks on Londoni pagarikoda Hummingbird Bakery. Mmmmm… aga mul on probleem nende tõlgitud raamatutega, neis on alati nii palju vigu ning nii ka seekord. Mis ajast on freestanding electric mixer kannmikser? Minu meelest kannmikser on siiski blender ja see millest reteptis räägitakse on midagi sellist:

Ühesõnaga jätke oma blenderid rahule ja kasutage oma kõige tavalisemat miksrit. Retsepti lugedes tundus mulle kannmikser lihtsalt nii veider  ning leidsin retseptist inglise keelse variandi lehelt Good to know. 

Kes aga inglise keelest aru ei saa neile siin siis selle imehea koogi eesti keelne variant.

Koogi sisse on sul vaja:

BROWNIE

• 200 g tükeldatud tumedat šokolaadi
• 200 g võid
• 250 g peenushkrut
• 3 muna
• 110 g nisujahu

• 3 muna
• 100 g küpsetusmargariini
• 2 dl hapukoort
• 5 dl nisujahu
• 2 tl küpsetuspulbrit
• 80 riivjuustu
• 100 g suitsupeekonit
• 1 sinihallitusjuust (võta poest see veerand, ma ei mäleta gramme)
• 1 sibul
• õli praadimiseks

Klopi munad vahtu ning lisa neile hapukoor ja margariin mille sa vahepeal oled ära sulatanud. Siis on aeg lisada jahu aga enne sega jahule juurde küpsetuspulber. Haki sibul ja peekon ning prae õlis kergelt läbi ning lisa need ülejäänud tainale koos riivjuustuga. Soovi korral võid tainale juurde lisada ka näiteks hakitud peterselli. Tõsta tainas muffinivormidesse ning pane igale ühele peale tükk sinihallitusjuustu, jaga tükk nii ära et kõikjale jagub. Soovi korral võid ka ära vahetada, et sinihallitusjuust taignasse ning tavaline peale.

Soojenda ahi temperatuurini 200 kraadi ning küpseta muffineid umbes 20 minutit.
Kogustest valmib 18 muffinit, 1 ja pool pannitäti väikseid muffineid.

Suveõhtul üksinda kodus olles tuleb seda tähistada tomatisupiga. Ei, mitte sellepärast, et ma nii õnnelik olen ja üksindust täiega naudin vaid hoopis sellepärast, et teine pool ei jaga minu jäägitut armastust tomatite vastu ja seega naudin ma neid toite pigem üksinduses või sõpradega. Seda suppi tegin juba ülikooli ajal, viimati küll vist 5 aastat tagasi.

Sui tegemiseks on sul vaja:

• 2 klaasi vett
• 2tl köögiviljapuljongi maitseainet
• 2 kartulit
• porrut
• 1 sibul
• 1 väike porgand
• praadimiseks õli
• suitsukanakoib
• purk purustatud tomateid
• 1 küüslauguküüs

Kasutasin Veski Mati sushiriisi. Poodides peab ikka väga teadlik olema, kui tahad natuke soodamalt hakkama saada. Neil on seal riiulid kus on igasugu sushi tegemise asju alates riisist, rullimismatist kuni sojakastmeni. Enamik asju leiab aga teistel riiulitelt odavamalt, seega Veski Mati oma otsi tavaliset riiside juurest!

Riisi tegemise jaoks on veel vaja riisiäädikat, soola ja sukurt. Oma koguse riisi peale (terve pakk Veski Mati riisi) panin ma kaalsi põhja umbes cm jagu äädikat, tl suhkurt ja pool tl soola.

Alustan riisi keetmisest. Minu jaoks on see veel tõeline keemia ning tean tegelikkuses, et ma ei jäli kõiki neid nõudeid, mida tegelikult tegema peab.

1. Pese ja poleeri riis kuni pesuvesi on kristallselge. Lase riisil vähemalt 15-30 minutit puhta KÜLMA vee sees seista.
NB! Poleerima – krudista riisi vee sees näppude vahel, kuid ettevaatust riisiterade purunemisega!

2. Nii peab tegema: sega maitseained kokku ja kuumuta (ära keeda), kuni suhkur lahustub.  Lase segul jahtuda. Mina kiiruse ja unustamise tõttu vaid segasin lusikaga kuni suhkur lahustus.

3. Pane riis keedupotti, vala peale keev vesi (umbes 1-2 cm rohkem kui riisi). Keeda riisi kõrgel temperatuuril paar minutit ja langeta pliidi temp keemisipiirini ning hoia sellel tasemel 15min. Lülita pliit välja. Siinkohal on abiks elektripliit, minu gaasi omaga ei saa nii head kuumusetaset hoida.
NB! Kaant ei tohi ära võtta.

4. Vala riis puidust madalasse  ja lisa maitseainesegu.Nii peab tegema: sega ühe käega riisi puust või plastikust pannilabidaga hakkivat liigutust tehes ja teise käega kuivata lehviku või muu sarnasega. 10min pärast on riis jahtunud. Reaalsuses asendas lehvikut värske tuuleõhk aknast ja segasin ja aeg.ajalt, mitte koguaeg.
NB! Kui kohe ei soovi kasutada pane rätik või pabertaskurätt riisikausile peale.

Järgmine etapp makide tegemisel on rullimine. (Kes ei tea siis kõik tüübid rullitud sushid on makid.) Selleks on vaja rullimise matti, nori lehti, maitse järgi täidist ning soja kastet. Sel nädalal olen makisid teinud juba kaks korda ning esimene kord oli valik rikkalikum, kui teisel: kuumsuitu lõhe, soolalõhe,wasabi,  avokaado, värske kurk, toorjuust, roheline salat, lumekrabi ja võib olla midagi veel. Seekord leppisin aga sellega mida kodus oli ehk värsket kurki asenda hapukurk, soolalõhe ei olnud ning avokaadot ka mitte. Aga see-eest ei koonerdanud wasabiga, selle jaapani mädarõikaga, mis liialdamisel pisara silmast voolama võtab.

Netis on palju õpetusi. Esimesel korral on nende lugemisest kindlasti palju kasu. Panen siia ühe video, kus õpetab sushit keerama.

Pildil on veel lahti lõikamata rullid külmkapis oma järge ootamas. Ühest pakist riisist sain mina koduselt lopergust rulli.

Sushit serveeri soja kastmega (ja see ei pea olema tassis, mul on lihtsalt väikeste kausside kriis), kõrvale paku marineeritud ingverit ja wasabit.

Ma olen sushit söönud juba alates neljapäevast ja ikka ei saa veel isu täis.

Järgnev postitus ei olegi mõeldud siin jagamiseks, et näe, kui vahva retsept vaid pigem endale, sest tegin ise frikadellisuppi. Ma ei ole suur supi tegija olnud, kui mitte lugeda paari moodi tomatisuppi ning kõrvitsa oma aga need klassikud  (fikadelli-, peedi-, kapsa-, kanasupp jne) on mul kõik tegemata.

Panengi siis siia kirja järgneva retsepti.

• 2 liitrit vett (siis jagub kohe kaheks päevaks)
• 2 köögivilja puljongi kuubikut (jah, kaks, kuigi vee koguse järgi oleks pidanud isegi 4 olema aga mulle ei meeldi tugve puljongimaitse)
• 6 kartulit
• 2-3 porgantit
• 2 mugulsibulat (või porrut)
• 250 g hakkliha
• 3 sl riivsaia
• 1 muna
• soola
• pipart
• maitserohelist

Tükelda porgand ning sibul ja prae neid õlis kerelt. Aja vesi keema ning lisa puljongikuubikud ning siis tükeldatud kartulid ja sulpsti otse pannil porgand ja sibul ning keeda neid tasasel tulel umbes 10 minutit. Samal ajal sega kokku hakkliha, riivsai, sool, pipar ning muna ja vormi neist pallikesed, lisades neid samal ajal ka supi sisse. Selle etapi lõppedes kata pott kaanega ning lase supil veel podiseda10-15 minutit. Lõpus lisa maitserohelist ja serveeri.

Märkus endale: järgmine kord lisa frikadellide sisse rohkem soola.

• 700 g e. 4 kanafileed
• 1 tl paprikapulbrit
• 1 sl sinepit
• 0.75 tl soola
• 12 tk kuivatatud ploome
• 1 haput (Granny Smith) õuna
• purustatud musta pipart
• 1 sl õli
• p.s enne poodi minekut kontrolli, kas toidukile sul ikka on kapis olemas

Tegemine on aga üsna lihtne.

Koori õun ja lõika viiludeks. Haamerda kanafileed kahe toidukiletüki vahel õhukesteks, tee seda kindlasti toidukile vahel, sest kana on õrnake. Siis võta veel toidukile ning kata lõikelaud toidukilega, puista toidukilele paprikapulbrit, kanafileed tõsta sinna peale aga säti need teinetese kõrvale nii, et filee servad oleks kergelt kohakuti ja liitekohad suru tugevasti kinni (ideaalis peaksid saama umbes 25×30 cm kanafileepinna). Siis on aeg määrida kanad sinepiga, puista peale soola, pikemasse serva aseta õunaviilud ning ploomid, maitsesta pipraga.

Keera kanafileed toidukile abil tihedasti rulli, kinnita kokteiltikkudega. Tõsta rull ettevaatlikult (toidukile abil) ahjuvormi ning ära unusta kilet eemaldamast. Tilguta peale natuke õli ning küpseta 200 kraaise ahju keskosas umbes 30 minutit.

Lase veidi jahtuda, eemalda kokteiltikud ja lõika kanarull viiludeks.

• 500 g ribadeks lõigatud kanafileed
• 2 sl õli
• 1 suurt sibulat
• 1 sl karripulbrit
• 1 tl garam masalat või jahvatatud vürtsköömneid võijahvatatud koriandriseemneid
• 1.5 dl vett
• 1 tl kana- puljongipulbrit
• 1 suurt banaani
• 2.5 dl rõõska koort
• apelsini või sidrunit
• pipart
• soola
• 0.25 tl valget pipart röstitud mandlilaaste (soovikorral)

Pruunista kanaviilud õlis. Lisa hakitud sibul ja prae klaasjaks. Lisa karripulber, garam masala, vesi ja kanapuljong. Hauta kaane all umbes 10 minutit. Suru banaan kahvliga peeneks, lisa rõõsk koor, sidruni(või apelsini)mahl, sool ja pipar. Kalla segu potti ja kuumuta veidi. Kaunista banaanikana soovi korral röstitud mandlilaastudega. Serveeri keedetud riisi ja rohelise salatiga.

Koostis (2 leiba):
3 dl purustatud rukkiteri (kasutasin rukkijahu)
3 dl müslit
8,5 dl nisujahu
2,5 dl purustatud linaseemneid
1,5 dl nisukliisid
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
100 g kuivatatud aprikoose
1 liiter hapupiima
1 dl heledat vedelat mett

Valmistamine on imelihtne:
* Kuumuta ahi 150 kraadi peale.
* Sega kokku kuivained.
* Tükelda aprikoosid, sega hapupiima ja meega ning lisa taignasse.
* Võta 2 pikergust neljakandilist vormi ja määri need võiga. Pane taigen vormidesse.
* Küpseta umbes 90 minutit.

Tulemus:

Retsept pärineb ajakirjast “Kodu & Aed” veebruar 2010

Meile tõi jõuluvana sel aastal huvitava paki, sest selle sees oli veel 7 pakki ning kaasas pikk mängu juhend. Uhh, juhend oli pikk ja keeruline, kuid puhtalt kompimise teel sain aru, et mängu tulemuseks on miskit söödavat, ainult üks pakike tundus hõmmm… huvitav. Juttu oli õõnsatest anumitest, pikast sabaga kausja kujuga abivahendist jne. Lugesin õpetuse läbi, mõistsin sisu ja itsitasin ning võtsin karbist paki ja avastasin põhjast spikri!

Eks mängudega on nagu on ja seetõttu juhtus ka minul, et kuna ma ei lugenud reegleid täpselt läbi, siis tuli tulemus pisut teistsugune, sest mängu tuli jokker – kookoshelbed.

Olgu siin siis ajaloo huvides ära toodud mängu käik (abivahendid on pildil).

Sulata veevannis või mikrolaineahjus valge šokolaad. Murenda küpsised kaussi ja sega sulatatud valge šokolaad sinna hulka, lisa sisse ka tükeldatud pähklid. Nüüd mängu käik läks juhenditest lahku ning selle asemel, et saadud segust lusika asemel kuhjakesed vormida lisasin sinna hoopis juurde ka tumeda šokolaadi (ilma selleta ei tulnud kuhjade moodustamisest midagi välja, eks ma tean kus aps sisse tuli – šokolaad ei olnud väga vedel ning pähklitega läks kaua). Aga kui ka tume šokolaad oli sees, siis tulid kuhjakesed ilusti välja ning märkamatult oli minu ette kapist ilmunud kookoshelbed mille sees ma siis kuhjakesi hoolsasti veeretasin. :)

Naudime neid nüüd pakist leitud küünalde vahel ning pakist leitud müstilise harjakesega sai kõik puhtaks kuhu segu laiali pildusime, täpselt vastavalt juhendile.

Aitäh jõuluvanale!